Aluseks võetakse õpilaste emakeelne, vene lause ning teatud järjestikus, samm-sammult selle sisse juurutatakse võõrkeelseid (antud juhul eesti) elemente, asendades nendega esialgseid. Uusi elemente harjutatakse õpilastele emakeelses kontekstis, lisaded step-by-step uusi kuni kogu lause ongi võõrkeelde ümberlaetud.
- Nimi- ja asesõnade juhtimine
- Neile omadus-, arv- ja määrsõnade lisamine
- Abivahendite kasutamise eripära (hüüdsõnad, jaatamine, eitamine, emotsionaalne juhtimine jne.)
- Pöördsõnade kasutamistehnika
- Omadussõnade, infinitiivide kasutamine toimingute kirjeldamisel, pöördsõnade süsteemi loogika, verbirektsiooni eripära.
Ainult pärast viimase etapi läbimist keelevaldamine jõuab tasemele, kus inimene saab väljendada end täitsa vabalt. Selle saavutamiseks süsteemi viiakse hulgaliselt graafilist õppematerjali ning seletustusi aitavad loogilised ja graafilised võtted.
Sellisel lähenemisel ei ole määrav, mis keelevaldamise tasemest õpilane alustas. Peamiseks eesmärgiks on keelevaldamise korrastamine, selle tugiskeemi ülesehitamine, tähtsate peensuste omandamine. Keeleõpetamine peab saama süsteemiliseks.
Põhimeetodi lahterskeem:
